EESTI - vahepeatus

....
Täpselt kaks nädalat.
Peoga tablette kõrvavalule,
õlu sõpradega.
Kui maitsvad on Tallinna kilud.

Pilgud ja liigne kiirus.
Kas tõesti?
Tantsides hommikusse.
Soe pihk ja kutsika pilk.

Saun, vesipiip ja kaminaleek.
Soojus on see.
Nii hea on kallistada
ja lihtsalt olla.

Auto ukse ees
ja sõit algab taas.
Miks kurat oled sa nii pruun??
Nad küsisid.

Lõuna ja õhtusöök.
Küpsisetort
ja kohver.
Astusin teele taas.

Lennukis istun,
tundmatusse suundun.
Kohtume taas.

I Can See Clearly Now

http://www.youtube.com/watch?v=gIqLsGT2wbQ

Songkran - Sawasdee Pi Mai

Lend BNE-BKK sujust kenasti.
Rongiaknast heitsin veel viimase igatseva pilgu Brisbile. Minu lemmik linnale. Me kohtume veel, ma luban!! Tulevikus.
Check-in ja taaskord tempel passi ning sammud lennuki poole. Ruumi oli laialt , sain lausa akna aluse koha. Tegelikult lausa terve pingirea. Vaade pimedusse oli garanteeritud. Valisin muusika valikust Johnny Cashi. Klapid pähe. See hääl lihtsalt mässib endasse. Silm vajus kinnı ning uni tuli magus.
Bangkokis võttis mind vastu varahommikune leitsak. Sügavam hingetõmme ning tundsin kuidas nired voolasid mööda selga. Nagu juba öeldud, võtsin sel korral kõige pealt suuna Pattayale.

Mõned päevad hiljem olin taas Bangkoki lennujaamas. Kohtumispaik oli sedasi määratud. Märtsi algul saatsin Mari Aussis lennule. Nüüd siis kohtusime siin. Kumbki teel kusagile, omade soovide ja sihtidega. Viimased kallistused ja juba kadus ta taas varjava seina taha. Kus on meie järgmine kohtumispaik?

Istusin bussi ning võtsin suuna joonelt Khaosan Roadile. Veel oli tänav vaikne. Kostus vaid kaasakiskuvat muusikat erinevatest baaridest. Peatusin Lek guesthouses, samas toa kus peatusime 3 kuu eest. Rõdu tänava kohal, hea jälgida toimuvat. Mõnus äratundmine tabas mind. Jalg tegi veel põrgulikku valu. Võtsin juba koduseks saanus pubis ühe Chang`ı.

Jäi aega veel paar päeva Tai uus aasta pidustusteni - Songkranini. Khaosanile laotati sellekspuhuks maha punane vaip. Terve tänava ulatuses, mida mööda sammusid areenile 1500 munka. Jagamaks oma õnnistust ning kogumaks annetusi. Nii erinevad kultuurid. Sellega oli ametlikult avatud pidustuste nädal. Nädal veesõjas. Nädal meeletus lapsepõlves.

Samal ajal olid Bangkokis ja ka mujal Tais meeleavaldused. Enesele märkamatult kõndisin ma Pattayal oma kohvritega läbi meeleavalduse. Küll on ikka tore elada ilma uudisteta. Üldıselt möödusid need rahumeelselt, kui kõrvale jätta paar insidenti. Neist sain teada mulle Eestist saabunud ärevatest sõnumitest. Korraks pandi kinni ka Khaosani tänav. Manitseti püsima hotellis. Mitte liikuma kusagile. Väljas oli kiirreageerimis rühm. Kõik julgeoleku nimel. Ja julgeolek oli ka tagatud.

Inimesed tulid tänaval vastu, soovisid Sawasdee Pi Mai - head uut aastat. Kõik on rõõmsad. Alanud on võidurelvastumine:)) Relvamüüjad on avanud poeletid tänaval. Tsisternid veega veeretatakse relvapoodide kõrvale. Mul oli šampoon otsa saanud. Ostsin uue ning kingituseks sain veepüssi. Jeeee. Olen lahinguks valmis. Püss laetud ja tänavale. Esimestel päevadel oli võimalik jalutada pikki tänavat ja jääda kuivaks. Rahvas oli veel laisk. Võidurelvastumine alles kogus tuure.
Kasutasin vaikust ning põikasin sisse ilusalongi. Vajasin näohooldust ja massaazi. See on nauding. Raske oli end seansi lõppedes massaazilault püsti kangutada.

13. aprill läks mölluks. Enam ei olnud võimalik liikuda pikki tänavat, ilma et 10 minutiga ei oleks riided väljaväänamis kõlbulikud. Pure fun. Muusika mängib hoogsaid rütme. Püss üle õla leian end tantsimas tänaval keset möllu. Jalad ja keha lihtsalt liiguvad. Lehvitan üle tänava naabritele.
Vahetus.
Vabadus.
Elu.

On inimesed, kelledega kohtuvad pilgud ka suures rahvamöllus. Mida ma teen??Veesõjamöllus kaotasin oma fotoka. Kummaline, aga mul ei olnudki nii väga kahju. Mälukaart oleks küll kena tagasi saada. Aga mis seal ikka. Keegi teine sai minu ilusad pildid ja videod endale:) Ka pildi kellegist. Kellegist kes hakkas silma. Kellega jäi tutvus küll üürikeseks. Kunagi tulevikus, järgmises peatus punktis kohtume taas. Kõik on juhus. Lõbus.

Homme kell 13:00 on mul töövestlus Tallinnas. Lennukilt otse vestlusele. Miks ka mitte. Keelte paabel.
Aga kui sõidaks hoopis Krabile ronima?

Higi, valu, pisarad = Thai box

Kaklusklubi spetsialisti karjäär algas valulikult.
Eile oli esimene taipoksi trenn. Soojenduseks 20 minutit hüppenööri käsitlemist. Jalad takerdusid hüpitsasse, higi voolas ojadena. Vett laks meeletult. Hüpitsa käsitlemises edutati mind edasijõudnute gruppi.
Lihased soojad ja vetrumine liigestes, tuli juba tehnika. Käelöögid. Milline kuum mees oli treeneriks. Mmmmm. Esimesed löögid. Tehnika koperdas kusagil välisukse taga. Trepiastmed tundusid kõrgetena.
Teised ümberringi tümitasid poksikotte nagu vanad kalad. Ega siis midagi, käed rusikasse, asend sisse ja tsahh... Nägu käe varju, vastas käsi kaitses. Krt, öelge, kuidas ma saan lihtsalt sellisele mehel vastu vahtimist virutada? Tundsin kuidas särk kleepus ihu külge, selg oli kui kosk. Väljas kallas vihma kui pangest, müristas ja valgutas. Pilk libises üle Pattaya katuste. Lisandusid jalalöögid. Hakkas juba looma. Tehnika oli kolmandale korrusele jõudnud, jäi tõusta veel üks korrus. Poksikott sai mu käest 1:0 pähe.
Muusika keerati valjemaks. House.
Mõned venitused ja oligi aeg ringi minna. Appi!! Vastaseks sain kohaliku poksija. Tundus, et esimene löök tuli talle ootamtult järsku ja valusalt. Sorry, see ei olnud paris nii mõeldud. Või tegelikult oli ikka küll, ega me ei tulnud siia nalja tegema. Kui poks, siis poks!
1,5 tundi möödus märkamatult. Riided olid läbimärjad. Seisin ja tilkusin. Rahulolu. Treener küsis kas tulen homme? Kahjuks ei, aga teen seda kunagi hiljem. Kindlasti. Ja Tais.
Õhtuks oli jalg märkamatult üles paistetanud ning võisin plakatid nurka vista, milledega tahtsin minna õhtul tai poksi matshi vaatama. Bad luck.
Samas, kui juba, siis juba.
Kirglikult.

Seks ja turism...

Ööelu on Pattayal kirju. Bangkok on kui vaikne külake siinsega võrreldes.
Poisid on sireda säärsed ja vägagi rinnakad. Mõni on küll suure kiiruga unustanud vuntsid ja habeme ajamata enne meiki, aga öö hämarus on varjutav. Mõni ei ole veel jõudnud nii palju teenida, et ka rinnad endale saada. Pole hullu, nõudlust on niigi.
Õndsate nägudega käest kinni jalutavad härra "sent surmale võlga" ja hilisteismeline tüdruk. Härra "tulin just kapis ja olen pedofiil" on lausa kaks teismelist poissi endale kaenlasse haaranud. Raha eest saab kõike.

India

Ehe India külaislahkus. Hoopis teine kultuur ja tavad. Blond tüdruk miniseelikus korralikku segadust tekitamas.
India köök. Vürtsid. Too spice. Hommikusöögiks roti ja taal. Mmmm, maitsev. Olen peaaegu proff naani ning roti valmistamises. Eriti kui koolitus tuleb India kokkadelt. Minu lugupidamine!
Perekond ja 100 sõpra. Külaline on majas kui jumal. Mis omakorda seab külalise veidi keerulisse olukorda. Teadmatusest, dushi alt tulles istusin vaid rätik ümber peegli ette juukseid kuivatama. Segadus. Pilgud. Süüdimatus.
I'm crazy. Yes, i know.
Oravad jooksevad pikki elektriliine akna taga, taas, kui seda kõike kirjutan siin. Sabad kohevad seljale kaardunud.
Tahan seda suurt maad ja kultuuri lahemalt tundma õppida.
Tulevikus.

Prussakas

Pilk on suunatud kaugusse. Ookean möllab akna taga. Randa on napp 50 meetrit. Vihm on selleks korraks läbi ja tuul vaibunud. Samas ei paista ookeanilt mitte pisikesed valged jänkud vaid lained näitavad oma kaunist võimsust.

Istun ja mõtlen, kuhu ma olen sattunud? Kõik ajab naerma. Kahtlustan et UFO-d on mind vahepeal röövinud ning pool minu ajust loomkatseteks napsanud. Ehmatav reaalsus oleks see.

Prussakas piilus aknalaualt tuppa. Jäkk. Suur ja paks, poksikindad käes. Lasnamäe vägilased on valmis suurest piinlikkusest ise endale dihlofossi pähe laskma. Nii haledad paistaksid nad selle selli kõrval.
Mnjahh, milline "idüll", ookean ja hiigel prussakas käsipõsakil aknalaual.