India

Ehe India külaislahkus. Hoopis teine kultuur ja tavad. Blond tüdruk miniseelikus korralikku segadust tekitamas.
India köök. Vürtsid. Too spice. Hommikusöögiks roti ja taal. Mmmm, maitsev. Olen peaaegu proff naani ning roti valmistamises. Eriti kui koolitus tuleb India kokkadelt. Minu lugupidamine!
Perekond ja 100 sõpra. Külaline on majas kui jumal. Mis omakorda seab külalise veidi keerulisse olukorda. Teadmatusest, dushi alt tulles istusin vaid rätik ümber peegli ette juukseid kuivatama. Segadus. Pilgud. Süüdimatus.
I'm crazy. Yes, i know.
Oravad jooksevad pikki elektriliine akna taga, taas, kui seda kõike kirjutan siin. Sabad kohevad seljale kaardunud.
Tahan seda suurt maad ja kultuuri lahemalt tundma õppida.
Tulevikus.

Prussakas

Pilk on suunatud kaugusse. Ookean möllab akna taga. Randa on napp 50 meetrit. Vihm on selleks korraks läbi ja tuul vaibunud. Samas ei paista ookeanilt mitte pisikesed valged jänkud vaid lained näitavad oma kaunist võimsust.

Istun ja mõtlen, kuhu ma olen sattunud? Kõik ajab naerma. Kahtlustan et UFO-d on mind vahepeal röövinud ning pool minu ajust loomkatseteks napsanud. Ehmatav reaalsus oleks see.

Prussakas piilus aknalaualt tuppa. Jäkk. Suur ja paks, poksikindad käes. Lasnamäe vägilased on valmis suurest piinlikkusest ise endale dihlofossi pähe laskma. Nii haledad paistaksid nad selle selli kõrval.
Mnjahh, milline "idüll", ookean ja hiigel prussakas käsipõsakil aknalaual.

Kukkuvad noad...

Algselt tõotas 13 ja reede tulla tavaline vaikne õhtu majas. Mingit filmi vaadates.
Päeval olin tööl ja pidin minema ka õhtul, kuid see jäi ära. Lucky me. Pillasin mitu nuga maha.
Õhtu päästis telefonikõne. Noad olid kukkunud õige nurga all. Helistas Annes, et nad lähevad Brisbane. Kutsus kaasa. Loomulikult. Tund autoga. Spontaansus. Startida kell 23 Brisbi suunas. Juua kaks kokteili. Tantsida. Vaadata inimesi. Nautida suurlinna. Just for fun...again.
Öine suurlinn. Kellel viis mõtted Atlantale, kellel Hong Kongile. Tulede sära. Kiirus.
Street Beachile ujuma ei jõudnudki. Next Time!
Tahaks vaid kõrgekontsaga kingi.

Laupäev möödus pidutsejale kohaselt. Magades. Ärkvel oleku hetke kasutasin Floydiga jalutamiseks ja omale mõne ehte valmistamiseks. Ilusad uued juveelid.

Jätkamaks aktiivsust, võtsime pühapäeval suuna mägedele, Lamingtoni rahvusparkki . Tegime peatuse O'Reilly veiniistanduses. Kaunis loodus. Jões ujusid kilpkonnad ja pirakad angerjad. Eemalt kostus mahe meeleolu muusika. Elav muusika. Sinna oleks võinud jäädagi. Istuda murul, nautida kaunist muusikat ja head veini. Jalutada istanduses.
Idüll.
Pidime end vägisi lahti kiskuma sellest lummast et jõuda üles O'Reilly platoole. Autosse, turvavöö peale ja sõit võis alata. 30 kilomeetrit mägiteed. Vaated mis avanesid olid ahhetama panevad. Meeletu ilu.
Lõpuks üles jõudes tegime jalutuskäigu puude latvadesse ehitatud rippteedel. Tree-top canopy. Ringi lendasid lärmakad kirjud papagoid. Autode ja inimeste vahel siblisid kalkunid. Sõbralikud, õnneks. Värske õhk, hoopis midagi muud kui rannikul, ookeani ääres.
Kui platoole sõit võttis aega kolmveerand tundi, siis alla tuiskasime poole kiiremini. Värske jahutav mägede õhk oli Annese jala kuidagi eriti raskeks muutnud. Ta lausa nautis sõitu. Tee oli kui lõplikult sõlme läinud uss. Pikk ja kitsas, suuremalt jaolt vaid auto laiune. Tee kõrval haigutas kuristik. Sügav roheline kuristik. Kinnitasin end tugevalt rihmadega istmekülge. Hoidsin pilgu kauguses ühel punktil, seda k­õike peapöörituse vältimiseks.
Värske õhk oli kõhu päris tühjaks teinud. Kippus korisema. Tai köök sobis hästi. Tellisin endale Pad Thai. Pean aga tõdema, et parimat Pad Thaid on võimalik osta vaid KhaoSan Rd-l, Bangkokis.
Maitsev oli sellegi poolest.