Algselt tõotas 13 ja reede tulla tavaline vaikne õhtu majas. Mingit filmi vaadates.
Päeval olin tööl ja pidin minema ka õhtul, kuid see jäi ära. Lucky me. Pillasin mitu nuga maha.
Õhtu päästis telefonikõne. Noad olid kukkunud õige nurga all. Helistas Annes, et nad lähevad Brisbane. Kutsus kaasa. Loomulikult. Tund autoga. Spontaansus. Startida kell 23 Brisbi suunas. Juua kaks kokteili. Tantsida. Vaadata inimesi. Nautida suurlinna. Just for fun...again.
Öine suurlinn. Kellel viis mõtted Atlantale, kellel Hong Kongile. Tulede sära. Kiirus.
Street Beachile ujuma ei jõudnudki. Next Time!
Tahaks vaid kõrgekontsaga kingi.
Laupäev möödus pidutsejale kohaselt. Magades. Ärkvel oleku hetke kasutasin Floydiga jalutamiseks ja omale mõne ehte valmistamiseks. Ilusad uued juveelid.
Jätkamaks aktiivsust, võtsime pühapäeval suuna mägedele, Lamingtoni rahvusparkki . Tegime peatuse O'Reilly veiniistanduses. Kaunis loodus. Jões ujusid kilpkonnad ja pirakad angerjad. Eemalt kostus mahe meeleolu muusika. Elav muusika. Sinna oleks võinud jäädagi. Istuda murul, nautida kaunist muusikat ja head veini. Jalutada istanduses.
Idüll.
Pidime end vägisi lahti kiskuma sellest lummast et jõuda üles O'Reilly platoole. Autosse, turvavöö peale ja sõit võis alata. 30 kilomeetrit mägiteed. Vaated mis avanesid olid ahhetama panevad. Meeletu ilu.
Lõpuks üles jõudes tegime jalutuskäigu puude latvadesse ehitatud rippteedel. Tree-top canopy. Ringi lendasid lärmakad kirjud papagoid. Autode ja inimeste vahel siblisid kalkunid. Sõbralikud, õnneks. Värske õhk, hoopis midagi muud kui rannikul, ookeani ääres.
Kui platoole sõit võttis aega kolmveerand tundi, siis alla tuiskasime poole kiiremini. Värske jahutav mägede õhk oli Annese jala kuidagi eriti raskeks muutnud. Ta lausa nautis sõitu. Tee oli kui lõplikult sõlme läinud uss. Pikk ja kitsas, suuremalt jaolt vaid auto laiune. Tee kõrval haigutas kuristik. Sügav roheline kuristik. Kinnitasin end tugevalt rihmadega istmekülge. Hoidsin pilgu kauguses ühel punktil, seda kõike peapöörituse vältimiseks.
Värske õhk oli kõhu päris tühjaks teinud. Kippus korisema. Tai köök sobis hästi. Tellisin endale Pad Thai. Pean aga tõdema, et parimat Pad Thaid on võimalik osta vaid KhaoSan Rd-l, Bangkokis.
Maitsev oli sellegi poolest.
Päeval olin tööl ja pidin minema ka õhtul, kuid see jäi ära. Lucky me. Pillasin mitu nuga maha.
Õhtu päästis telefonikõne. Noad olid kukkunud õige nurga all. Helistas Annes, et nad lähevad Brisbane. Kutsus kaasa. Loomulikult. Tund autoga. Spontaansus. Startida kell 23 Brisbi suunas. Juua kaks kokteili. Tantsida. Vaadata inimesi. Nautida suurlinna. Just for fun...again.
Öine suurlinn. Kellel viis mõtted Atlantale, kellel Hong Kongile. Tulede sära. Kiirus.
Street Beachile ujuma ei jõudnudki. Next Time!
Tahaks vaid kõrgekontsaga kingi.
Laupäev möödus pidutsejale kohaselt. Magades. Ärkvel oleku hetke kasutasin Floydiga jalutamiseks ja omale mõne ehte valmistamiseks. Ilusad uued juveelid.
Jätkamaks aktiivsust, võtsime pühapäeval suuna mägedele, Lamingtoni rahvusparkki . Tegime peatuse O'Reilly veiniistanduses. Kaunis loodus. Jões ujusid kilpkonnad ja pirakad angerjad. Eemalt kostus mahe meeleolu muusika. Elav muusika. Sinna oleks võinud jäädagi. Istuda murul, nautida kaunist muusikat ja head veini. Jalutada istanduses.
Idüll.
Pidime end vägisi lahti kiskuma sellest lummast et jõuda üles O'Reilly platoole. Autosse, turvavöö peale ja sõit võis alata. 30 kilomeetrit mägiteed. Vaated mis avanesid olid ahhetama panevad. Meeletu ilu.
Lõpuks üles jõudes tegime jalutuskäigu puude latvadesse ehitatud rippteedel. Tree-top canopy. Ringi lendasid lärmakad kirjud papagoid. Autode ja inimeste vahel siblisid kalkunid. Sõbralikud, õnneks. Värske õhk, hoopis midagi muud kui rannikul, ookeani ääres.
Kui platoole sõit võttis aega kolmveerand tundi, siis alla tuiskasime poole kiiremini. Värske jahutav mägede õhk oli Annese jala kuidagi eriti raskeks muutnud. Ta lausa nautis sõitu. Tee oli kui lõplikult sõlme läinud uss. Pikk ja kitsas, suuremalt jaolt vaid auto laiune. Tee kõrval haigutas kuristik. Sügav roheline kuristik. Kinnitasin end tugevalt rihmadega istmekülge. Hoidsin pilgu kauguses ühel punktil, seda kõike peapöörituse vältimiseks.
Värske õhk oli kõhu päris tühjaks teinud. Kippus korisema. Tai köök sobis hästi. Tellisin endale Pad Thai. Pean aga tõdema, et parimat Pad Thaid on võimalik osta vaid KhaoSan Rd-l, Bangkokis.
Maitsev oli sellegi poolest.
No comments:
Post a Comment