Klassiõhtu

Tagasi Eestis.
Kauaks? Ei tea.
Ilm oli kevadiselt soe. Lausa +23 kraadi. Päike säras ja puhus mahe tuuleke. Minu paljad varbad tundsid elust rõõmu.
Vastu oli mulle tulnud Mari-Liis. Seda juba teistkorda. Eelmine kord seal, nüüd siin.
Punane juuksevärv sobib talle! Mõjub ergastavalt. Jäin tema juurde. Lonkisime vanalinnas, sõime kebabi, jõime rakit. Ees oli mind ootamas klassiõhtu.

Klassiõhtut kokkuvõttes oleks lihtne tuua võrdlus veiniga... mida pikemalt kääritatud ja laagerdatud, seda parem. See kõlab kuidagi kulunult.
Tegelikult oli seekordne kokkutulek kõige toredam. Tõsiselt. Tore oli näha kõiki, kes olid kohal. Lõbus oli, mis peamine. Uskumatu millised lahedad retro pildid olid pinnale ujunud. Selles osas tänud piltnikele, Jumpile ja Rikile:))

Võtan siiski mõte kokku prantslaste mõtteteraga:
„Vees võib igaüks näha oma näo peegeldust, veinis peegeldub kellegi teise süda ja hing.“

No comments: