Plaanid - erinevad

Parimad vestlused on ikka lõunalauas. Hea paik arutada reisiplaane, lobiseda jne. Nii sai ka reisikoosolek ühildatud lõunaga.

No kui jutt juba läks plaanidele, siis jätkaks ka samas vaimus.
Plaan 1 - otse ´´down underisse´´ ehk Austraaliasse
Plaan 2 - miks minna otse, kui saab ka ringiga.

Otsus on langenud plaan 2 kasuks ehk siis Tallinn - Stockholm - Madriid - Montevideo - Buenos Aires - Sydnei - Melbourn - Hong Kong - Macau - Bangkok, siin lähevad meie teed Arnoldiga lahku. Tema sõidab Eestisse ning mina tagasi Austraaliasse.

Bangkokis kohtun ehk järgmise reisikaaslasega, kellega siis jätkaksin seiklust marsruudil Bangkok - Sydnei - Noumea - Nadi - Suva - Pacific Harbour - Nadi - Noumea - Brisbane. Edasine sõltub juba reisikaaslase julgusest, kuid sellest juba kunagi hiljem.

Brisbanes kohtun Mari-Liisi ja Anne-Lyga, keda ma selleks hetkeks ei ole näinud juba 3 kuud, jesus kaist nagu ütleb väikene Desiree.

Selline siis kiire ülevaade marsruudist.

Relax.... take your time

Kogu elu oli planeeritud. Kõrgkool edukalt lõpetatud ja loomuliku jätkuna pidi tulema magistratuur TTÜ-s. Paberid jõudsin viimasel sekundil veel sisse viia. Isegi magistritöö teema ning juhendaja olid olemas. Hmm, viimasega ei ole küll kunagi silmastsilma kohtunud, isegi telefonitsi ei ole suhelnud. Ma lihtsalt olen niiiiiiii tark ja andekas ning potentsiaali on tohutult, et härra professor on silmad kinni nõus olema juhendajaks. Aitäh selle eest, lihtsalt võtan pakkumise vastu veidi hiljem:)

Plaan nägi ette vaid sügisest koolivaheaega. Läheme kaeme Arnoldiga elu maakera kuklapoolel. Tagasi tulles, nii kuu hiljem, oleks taas koolivorm seljas ja ranits üle õla kinganinad kooli poole. Kuid milleks on plaanid? Eks ikka selleks et neil lasta oma soodu muutuda ja muganduda hetkes. Be flexible...

Kord õhtul koju jalutades tabasin end mõttelt, aga mis mind siin kinni hoiab, kuhu ma torman, kas on mul midagi kaotada, kas olen ma praeguse hetkega rahul? Kõikidele küsimustele sain eitavad vastused, millega oli ka otsustatud. Vaheaeg on määramata ajaga, siit ma lahkun, teadmata ajaks. Võtan selle riski ning lähen kaks kätt taskus.

´´kes vähe teada tahab, see ei arene edasi´´

Siin ma nüüd olen, valmis pöörlema kandadel, siiski 180kraadi mitte 360.

Parem on kirjutada üks lugu, kui üritada kirjutada üks lugu. Otse loomulikult on mul miskit märkimisväärselt olulist öelda... aga seda juba edaspidi;))

Algus on tehtud, üürilised leitud, leping allkirjastatud, elu kompsude otsas teeb oma esimesi arglikke samme. Eduliselt muideks:))
Veidi veel ja ongi käes kaua igatsetud-kardetud-loodetud vabadus. Tikud kaotasin ära, teadlikult, sest mine sa tea kui sillad on ikka väga kuivad...
Tuld ma aga armastan!!!